Jah.

Kui jah, siis millised? Kas need on üksnes tõestamistoimingud või ka muude asutuste toimingud?

Kõik notari poolt tehtud tõestamistoimingud on ametlikud toimingud.
Notariaadiseaduse § 53 lõike 1 kohaselt on järgmistel ametiisikutel ja -asutustel õigus teha notari asemel tõestamistoiminguid:

1. konsulaarametnik – konsulaarseaduses sätestatud tingimustel;
2. valla- ja linnasekretär – dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel ning pensioni, elatisraha ja toetuste vastuvõtmise volikirja ning pensioni ja toetuste teise isiku arveldusarvele kandmise avalduse tõestamise;
3. avalik arhiiv – arhivaali ärakirja ja väljavõtte ning arhiiviteatise õigsuse kinnitamisel;
4. kohtunik, kohtunikuabi, kohtu kantseleijuhataja, kohtu arhivaar ning kinnistus- ja registrisekretär – kohtus säilitatava dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel;
5. maamõõtja – piiriprotokollile ja kinnisasjade jagamise, liitmise, piiride muutmise ning kinnisasja osade vahetamise plaanile antud kinnisasja omaniku allkirja õigsuse kinnitamisel;
   • ümberkruntimist läbi viima õigustatud isik – maakorralduse osalise ja piiratud asjaõiguse omaja ümberkruntimiskavale antud allkirja õigsuse kinnitamisel;
6. vandetõlk – dokumendi tõlke ja ärakirja õigsuse kinnitamisel;
7. vangladirektor – kinnipeetava ja vahistatu allkirja õigsuse ning kinnipeetava taotlusel dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel.

• ametliku dokumendi koostamise kuupäev;
• ametliku dokumendi koostamise koht;
• ametliku dokumendi poolte allkirjad;
• poolte avaldused;
• kõiki asutuse tähelepanekuid selle pädevuse piirides;
• meetmeid, mille võtmist asutus kinnitab;
• poolte ilmumine, tuvastamine ja nõusolek.

Kõik eelnimetatu ja lisaks sellele kontrollib notar (nt kinnistusraamatusse) registritesse kantud andmeid.
Peale selle tuvastab notar isiku perekonnaseisu (tõestamisseaduse § 22 sätestab, et kui tehingu ese võib olla abikaasade või endiste abikaasade ühisvara, märgib notar notariaalakti osaleja perekonnaseisu ja kuidas ta selle tuvastas ning miks tehingu ese võib kuuluda ühisvara hulka. Asjaõiguslepingu tõestamisel märgib notar notariaalakti tehingu eseme omandaja perekonnaseisu ja selle tuvastamise alused. Kui tehingu ese hakkab kuuluma abikaasade ühisvara hulka, märgib notar notariaalakti lisaks asjaolud, mille alusel ta selle tuvastas. Tehingu eseme omandajateks märgib notar sellisel juhul mõlemad abikaasad).

järgmises asutuses: maakohus
järgmise menetluse alusel (nimetage kohaldatavad eeskirjad): tsiviilkohtumenetluse seadustik
järgmise ajavahemiku jooksul: 3 aastat
Seejuures tuleb lisada, et suurendatud tõendusjõu vaidlustamise korral on tegu eraõigusliku vaidlusega. Notarit võib olla võimalik distsiplinaarvastutusele võtta ka notari distsiplinaarvastutuse seaduse kohaselt, kui on kahtlus, et notar jättis oma kohustused täitmata (nt näitas toimingul vale kuupäeva või märkis, et teatav isik allkirjastas dokumendi, kuigi teda polnud tegelikult kohal vms). Sellisel juhul esitatakse kaebus justiitsministeeriumile. Distsiplinaarsüütegude tuvastamiseks moodustatakse komisjon, millesse kuuluvad üks kohtunik, üks notar ja üks justiitsministri määratud ametnik. Notaritele võib karistuseks määrata noomituse, rahatrahvi või ametist tagandamise ning karistuse määrab justiitsminister, võttes aluseks komisjoni poolt leitu. Distsiplinaarmenetluse võib algatada 3 aasta jooksul.